Intervjuu Jim Ashileviga …

… mida olen tegelikult juba ammu teha tahtnud ning tema teise romaani “Kehade mets” ilmumine andis selleks ka hea ettekäände.

“Romaanikunst kui välja sirutatud käsi.”

“Iga põlvkond on oma aja vili, selles mõttes võib väärtuspõhiseid eraldusjooni põlvkondade vahelt otsida küll, aga need piirid ei jookse kunagi nii selgelt, nagu me tahaksime. Ja selles mõttes pole asi põlvkondades kui mingites fikseeritud omadustega inimrühmades, vaid ajavaimus, mis raamistab inimese vaatenurka, seda, mida me lubame endale pidada kõlbeliseks ja loomulikuks ning mida mitte.”