oma silm on kuningas

käisin oma silmaga kaemas ja pöialt hoidmas, tundus, et oleks õige seda teha. ja aina rohkem meeldib mulle kogu see lugu, see julge ja lahe ja loominguline lähenemine probleemi ja selle võimalikku lahendusse. esiplaanil “julla”, mis on endale vahepeal rattad alla saanud, sest lenduril oli veidi aega tagasi jalavigastus. seda enam loodan, et ta turvaliselt ja mugavalt sihtpunkti jõuaks. kilometraažile vaatamata oli Sacha muuseas väga vitaalse ja rõõmsameelse olemisega.

wwt2

Advertisements

Naine, kes lendab koos luikedega

Küll mõnel on ikka julgust ja ettevõtlikkust, tahaks kohe kiita ja jagada – naine nimega Sacha Dench on võtnud väikeluikede kaitsmise nimel ette puha pöörase teekonna ja kavatseb lennata motovarjuga Venemaalt Suurbritanniasse, kokku 7500 kilomeetrit.

fots_meet_the_swans

Väikeluik on II kategooria kaitsealune liik, kelle arvukus on 1990ndate aastate keskpaigaga võrreldes peaaegu poole võrra langenud (1995. aastal loendati umbes 29 000 lindu, praegu oletatakse, et neid on jäänud umbes 18 000). Omajagu saab neid hukka rände ajal ja põhjuseid ei tule kaugelt otsida – linnud hukkuvad, sest põrkavad kokku elektriliinide ja tuuleturbiinidega; teekonna läbimiseks oluliste toitumis- ja peatuspaikade seisund on halvenemas, traditsioonilised peatuspaigad kadumas; linnud on tundlikud häirimise suhtes ja takkapihta neid ka salakütitakse.

Ehkki väikeluik on looduskaitse alune liik, jõuab igal aastal pea neljandik neist UK-sse haavleist tabatuna. Lisaks sureb osa rändlinde, sealhulgas ka väikeluikesid, pliimürgistusse. Miks? Sest veel hiljuti kasutati lindude jahtimiseks pliihaavleid. Haavlilaengust tabab üksikut lindu aga vaid mõni kuulike, ülejäänud lendavad niisama tühja laiali ja veelinnud söövad need hiljem koos toiduga endale sisse. Surm, mis järgneb, on aeglane ja piinarikas.

haavlitega-vaikeluige-rontken

Mis lindudega täpsemalt rände ajal toimub, vajab niisiis igal juhul põhjalikku uurimist. Tee kulgeb Põhja-Jäämere äärsest arktilisest tundrast läbi Baltimaade mööda Ida-Atlandi rändeteed Suurbritanniani. Oluliseks peatuspaigaks on sealjuures ka Eesti, Tartu kandis sügisrände ajal peamiselt Peipsi järv. Väikeluik ongi kõigist Eestist läbi rändavatest luigeliikidest kõige arvukam ja targemad kirjutavad, et maailmas on üldse vähe neid kohti, kus rändel peatub nii suurel arvul väikeluiki kui siin.

Väljasuremisohus väikeluiged – aga ka teised arktilised veelinnud – vajavad kaitset ja sellele tähelepanu juhtimiseks ongi välja nuputatud see omajagu efektne projekt. Sacha Dench teeb sel sügisel kogu luikede rändetee motovarjuga kaasa. Kes ei tea (mina enne näiteks ei teadnud), siis motovari on põhimõtteliselt tiibvari + mootor. Ehk selline langevarju moodi julla, mille juhil on seljas suur mootoriga tiivik. Pole küll nii elegantne kui luigelend, aga ajab asja kahtlemata ära.

Oma “rännet” on ta juba alustanud, lähtepunktiks Petšora jõe delta Venemaal. Teekond sai alguse 19. septembri hommikul ja Eestisse peaks ta jõudma millalgi oktoobri keskpaiku, ehk siis üsna peagi. Siinmail on tal plaanis liikuda, nagu EOÜ ütleb, marsruudil Luhamaa-Tartu-Rapla-Haeska-Lihula-Pärnu-Häädemeeste. Lendab ta lühikeste mõnetunniste jupikeste kaupa ja aeglasemas tempos kui linnud, aga sellele vaatamata on see teekond omajagu ohtlik – rääkimata siis sellest, et ka hull, äge ja inspireeriv.

screen-shot-2016-04-13-at-11-02-42-1

Teekonda saab jälgida siin. Nagu näha, on ta jätkuvalt Arhangelski oblastis (ja seal miskipärast korraks tagasi pööranud). Jooksvaid uudiseid saab lugeda Luigelennu veebist ja lubatakse ka Sacha Denchi videopäevikut – küllap seegi sinna peagi ilmub, mina ootan igal juhul huviga.

(Fotod kõik siit.)