kasulikkusest

tegin end vahepeal niiöelda ühiskondlikult kasulikuks ehk rakendasin end vabatahtlikule tööle. mitte selle pärast, et ma nii väga jõuan või et mul poleks paremat teha, vaid et saan aina enam aru, kuidas va laik-nupust (nii otseses kui kujundlikus mõttes) tegelikult ikka üldse ei piisa. üldiselt on vist nii, et kui midagi oskad, siis ikkagi maksab seda oskust aeg-ajalt ka sellistesse tegevustesse suunata, mis otseselt mingite isiklike eesmärkide saavutamisse ei puutugi (ehkki laiemas mõttes on need asjad muidugi seotud, mis seal ikka salata). ja lihtsalt – kes tahab, see jõuab.

 

Advertisements

;error

suht naljakas, et läbi läks : )

error velps